Sünnipäev läheneb, ootusärevus suureneb, homme peaksid  jõudma juba esimesed külalised. Üldsiselt olen ma rahul asjade käiguga,mis siin salata, kõik tahaksid vähemalt kord aastas näha ja katsuda sõpru, keda pole näinud praktiliselt aasta(id).

Kui ausalt ära rääkida, siis kõige suurem asi, millest ma maal eladest puudust tunnen, on mu sõbrad. Siin ei saa helistada sooviga \” Mis teed, tuled külla?\” või kohvile kutsuda või siis linna peale jalutama minna. Siin, Vastseliinas, pole isegi mingisugust kohvikut. On vaid üks kohalik tankla, kust saab teoreetiliselt kohvi, või siis kohalikust konsumist. Kusjuures, ma nägin esimest korda elus, kuidas toidupoes saab endale kohvi osta, minu mäletamist mööda maksis üks tass kohvi 65 eurosenti.

Kohtumiseni, *

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=CjNKO1EXf1E%3Brel%3D0&w=425&h=350]