Ma räägin sellest,kuidas Hendriku õde soovitas minna aborti tegema. Ta ei õelnud seda mitte ainult mulle, vaid ka Hendrikule. Väitis seda,et me ei saa hakkama, me oleme nii noored ja ta ei soovi näha seda, kuidas me vaesuses elame hakkama. Meil muidugi polnud küll oma maja, aga me tulime rahaliselt ilusti toime. Me isegi ei mõelnud selle peale. Muidugi saatsin ma selle jutuga ta ikka nii sügavale perse, et endalgi hakkas sellest mõttest juba halb. Ta muidugi ei leppinud sellega, väitis, et see on ainult minupoolne otsus. Sel hetkel läksime me mõlemad Hendrikuga endast välja ja vandusime pisarais, et ma ei tee kunagi aborti, isegi siis kui KÕIK peaksid seda \”soovitama\” ning näitame tervele maailmale, et saame hakkama.