üks samm edasi, kaks sammu tagasi

Päevakava on jälle sassis. Ma ei kujuta ette, mitmendat korda ma sellega alustanud olen. Ilmselgelt jäängi alustama. Mõni nädal toimis see imeliselt, ei olnud nutmist ja jäi iseseisvalt magama. Siis tulid jälle gaasid( ärge uskuge, kui õeldakse, et alates 3ndast elukuust gaase enam ei eksisteeri, see on VALE). Ja kui ma teda magama panen, olgu see päeval või õhtul,karjub ta kogu aeg, nagu oleks see mingi halb asi. Nüüd viimasel ajal on ta kõvasti karjunud, mõnikord annab ta marukiiresti alla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga