Teie ümbert kaob tsivilisatsioon. Teil ei ole kellegiga suhelda, peale oma (tulevase) perekonna . Lähiümbruses pole ainsatki kohvikut, mis näeks välja reaalselt \”Kohvik\” .Te ei näe oma sõpru. Suhtlemine jääb iga päevaga aina vähemaks, või on see üldse sootuks ära kadunud. Kunagistest \”sina\”tuttavadest või endisdest töökaaslastest on saamasTeie uued sõbrad. Ja sõpradest, keda Te arvasite, et nad ei kao Teie elust kuhugile- Te eksite. Teil on tekkinud oma kindel rutiin, mida te päevast päeva jälgite. Tegelikult Te isegi ei mõtle selle peale, Te lihtsalt elate oma elu. Kui te varem nautisite rahu ja vaikust, mille pärast Te oma vanemaid/sugulasi külastasite, pikapeale hakate seda lausa vihkama. Teil ei ole kunagi vaba aega, sest kogu aeg on midagi teha.