kui tee viib meid taas lätti.

Uskumatul kombel on meil kujunemas üks esimesi selle pere tradiotsioone. Käia kord kuus Alüksne linnas. Õnneks on see linn meile väga lähedal,ning seal on maailma odavam kaup. Vahet pole, kas on tegemist tööstuskaupaga, mööbliga või tavalise toidukaubaga. Sealt tagasi tulles olen ma iga kord hämmingus. Nii vähese raha eest saab nii palju asju. Ja täna kui ma maksin kassas oma ostude eest,pidinrõõmust persega lakke hüppama. Arvatust poole vähem, jälle!

Arvatavasti kui ma supleksin rahas, käiksin seal igapäevaselt. Kahjuks oleme käinud ainult kolmes suuremas kaupluses. Iseenesest tahaks veeta aega kohvikutes ning avastada erinevaid kaltsukaid. Ma tegelikult ei tea, kas seal on üldse kaltsukaid, sama teoreetiliselt peaks ihas väiksemaski linnas neid jalaga segada olema. Selleks peaksime terve päeva ära broneerima.

Veel lõbusam oleks sinna minna oma sõbrannadega. Ma julgen arvata,et kõik oleks sama vaimustuses kui mina.

Kõige positiivsem ost oli muidugi mähkmepakk(milles oli 99tk) ja maksis alla 20ne euro. See oli nagu tõsiselt vao. Ja ausalt, ma olin juba tüdinenud pestavatest mähkmetest.Viimasel ajal kasutasime neid igapäevaselt ja iga päev pidin pesema vähemalt kaks masinatäit pesu.

Imelikul kombel sattusin ma ka kosmeetikapoodi.Tavaliselt ma kõnnin nendest kaarega mööda. Kuna ma olen selline naine, kes kasutab üldjuhul ainult puudrit, siis see oligi esimene ning viimane asi, millele pilgu heitsin. Sain kaks maybellinei puudrit kümne euroga.Juhtumisi olid seal maailma suurimad aled. Nagu alati.

Naljaviluks tegin ka läti maxima kliendikaardi.

Autos tsillides tegin ka paar pilti.

Kohe näha, et ma pole kuu aega juuksurisse jõudnud. Juureotsad on välja kasvanud ja mu pea on oranzikas-punane.

Lähipäevil peaks jõudma koju ka tellitud turvatool, siis läheb Herbertil see auto sõit palju rõõmsamalt.