Täna külastasime kuperjanovit ning tahes tahtmata hakkasin ma sinna sõites heietama. Sest ma mäletan,mis emotsioonidega ma külastasin seda paika 2008 aastal.Ja need olid ühed kuradima head emotsioonid.Ehk see postitus räägib minu esimesesest \”tõelisest\” crushist. Noormehest,keda kohtusin paar kuud enne tema sõjaväkke minemist.
Meie teed ristusid 2008 aasta augusti kuus,esimesel viru folgil. Ma olin tast koheselt vaimustuses. Ma ei teagi, miks. Võib-olla sellepärast, et ta tundus olevat vaba kui lind ja nii teistsugune. Ja ma võin väita,et ta on siiani jäänud minu jaoks väga eriliseks inimeseks.
Ma mäletan neid vestlusi,kõnesi ja sõnumeid.Ilmselt oli asi mõlemapoolne, aga me kumbki ei teinud seda esimest sammu.See oli nii nii veider olukord.
Enne ta sõjaväkke minkut, jõudsin paar korda külastada ka Viljandimaad. Enne seda ma ei käinud üldse Viljandis. Kui siis ainult oma tädil külas ja see juhtus üks kord mitme aasta jooksul.Siinkohal tervitaks oma Viljandi sõpru, sest meie sõprus sai alguse just tema kaudu! Eks ma kohtasin palju erilisi inimesi!
Kuperjanovit külastasin ma korduvalt,kuna see oli talvine aeg, siis ma olin sunnitud tunde tee ääres külmetama. Aga kohale jõudsin ja ööseks olin juba pealinnas tagasi.
Mäletan ka seda, kui ma kirjutasin talle oma esimese kirja.Enda meelest oli kuradima nunnu joonistada ja kristeldada valge ümbriku peale, aga sõjaväes nii ei arvatud!
Aga asi jäi soiku ning mu ellus astus üks teine noormees, kellega arenes välja ka suhe. Nüüd tunnistan ka seda,et tegin korraks kõrvalhüppe.See ei olnud isegi mitte tõsine, aga kui ta linnaloal oli ja me samal peol viibisime, siis tahes tahtmata olime õhtuks ühel voodiasemel.Me isegi ei teinud midagi erilist. Suudlesime. Ja siis toimus ka teinekord samasugune asi.Seksini me ei jõudnud, mille üle on mul tegelikult vägahea meel. Muidu oleksin paljud asjad perse keeranud. Hommikud olid alati nii veidrad. Ärge küsige miks, lihtsad olid. Me ei suhelnud põhimõtteliselt kuu aega, siis lambist ilmustema poolt orkutisse armas testimonial(haha, orkutit ja nende iseloomustused). Peale seda teadsin,et see asi ei muutnud meie sõprust.
Kahjuks nüüdseks olemegi küll kaugenenud, me ei näe enam tihti, aga kui näeme, on mul on teda alati nii hea meel näha. Ja ma pean teda endiselt maailma parimaks Elariks!(ilmselt lähedased teadsid juba paari lausega,kellega on tegu)