Paul jäi eile jälle haigeks.Õhtuks olin ma täietsi endast väljas,sest ma nägin ju,kui valus mu väiksekesel on,ning ma ei saanud midagi rohkemat teha,kui talle vett ja rohtu pakkuda.Kõht oli tal juba mitu päeva lahti,aga me kõik oletasime,et küllap see hammaste tuleku süü.Sest tal tulid kaks hammast suht väikeste vahedega.
Eile õhtul kui lätist naasime,hakkas ta oksendama.Ta olevat terve päev olnud selline natukene viril nagu mu härra teadis rääkida. See kord me teda kaasa ei võtnud. Peale kuute hakkas okseralli pihta,tundus nagu ta oksendaks oma sisikonnast viimasegi välja. Ja ta karjus, sest kõhus oli häda.Nutmine kestis umbes kella kümneni õhtul, jäi mu kõhu peal kenasti magama, noh natukeseks. Sest enne südaööd hakkas ta ärkama iga poole tunni tagant.Vahetasin vist üle kümne mähkme ja tegin talle kolm pudelitäit juua. Vähemalt ta jõi. Hommikuks enne kuute olime me mõlemad päris läbi ja Paul otsustas ühe korraga,et tal on juba parem. Eks see rohi aitas ka. Minul oli aga tuumapohmell ja mu pea lihtsalt valutas otsas.Ja nii terve päeva. Lõunal sain tunnike magada.
Aga vähemalt on Paulil kordades parem. Ma olen vist väga hellikuks hakanud,sest eile nutsin ma koos temaga.