Mul on usk taas inimestesse ja nende headusesse.Aga kuna ma olen praktiliselt neli päeva seda palvet jaganud ning sellest jahunud,siis otsustasin,blogis sellest mitte rääkida.Kaua võib?!
Aga ma tahtsin rääkida Pauli Sünnipäeva peost.Nimelt pean ma homme ärkama veel varem,kui muidu(Loe:enne viite on okei,sest kella viieks on mul äratus olemas,Pauli näol),sest mul on vaja kolm kukke ära tükeldada,need läbi praadida ning valmistada nendest kastmelaadse asja.Tegelikult oli plaanis sea liha vorpida,neist imelisi kotletikesi võluda,aga kuna hetkel on segased lood talupidamises,siis lükkus seatapp(seatapud)järgmisesse nädalasse.
Enne kella üheksat pean ma kindlasti hakkama kooki tegema.Kuigi see koogi retsept on ülilihtne ning seda ei pea isegi mitte küpsetama,leian ma siiski,et mul pole hiljem selleks lihtsalt aega.
Kella 11ks peaksid saabuma juba esimesed külalised.Kõige.Ma ei jõua ära oodata.Või ma ei jõua ära oodata muffinite valmistamist,sest ausalt,ma ei ole kunagi neid ise valmistanud.
Salatit teeme me üheskoos.
Tordi tellisin ma Terje käest,kes valmistas ka meie pulmatordi.Ma usun,et see näeb välja sama imeline nagu ma seda soovisin.Rääkimata maitsest.
Paul on saanud esimesed kingitused,tegelikult hakkas ta kingitusi saama juba septembri lõpust.
Oh, ma üldse ei tahaks uskuda,et juba terve aasta on möödas!Kaksteistkuud kadusid nagu tina tuhka.Viimased kuud on eriti nunnud,rohkelt rõõmu ja nalja.
Kui ta varem hommikuti röökis nagu segane,siis nüüdseks ta naeratab ja patsutab ja itsitab ning ootab kannatlikult(mitte kogu aeg) kui puder valmis saab!