Nagu te teate-olen ma facebookis kahes beebi grupis,oktoobribeebid ja märtsibeebid.Oktoobrikates olen olnud algusest,jaganud nendega muresi ja rõõme-kuid nüüd peab nenitima,et seegi grupp hakkab tasapisi väljasurema,ning asjalikku postitust trehvab seal harva.Aga mul pole kordagi tulnud ahtmist sealt grupist lahkuda.
Mida ma ei saa seda õelda märtsibeebide grupi kohta.
Ilmselt peksan ma iga jumala päev peaga vastu seina ja küsin endal,miks ma veel seal olen.Sest ütleme ausalt,seal on nii palju esmarasedaid ja naiivseid inimesi,et süda läheb pahaks.Ma saan aru,et esmarasedana muretsed vahel üle,aga kui iga jumala päev postitada igasuguseid lolle küsimusi,siis päriselt,andke abi,päriselt.
Kui ma julgesin ühele õelda,et lõpeta see liigne muretsemine,siis nähvati mulle,et kuna ta on esmarase,siis on tal see õigus.Otseloomulikult!Minagi olin kunagi esmarase ning muretsesin ka paar korda üle,aga kuskilt läheb piir.
Kes muretseb oma kaalu kaotuse üle,kes tormab kohe emosse,kui pole tundnud umbes tund aega oma lapse liigutusi(sest laps oli kogu aeg aktiivne ja kuidas ta nüüd enam nii aktiivne pole jne)
Üks naine hakkas selle pärast muretsema,sest üks ema kaotas oma lapse(ta oli riskirase ning juba 15ndal nädalal taheti laps kõhust välja võtta,aga otsustati alles jätta-kuigi laps suri 24ndal nädalal)See selleks,aga too naine kartis ,et ehk sureb temagi laps ära või jookseb ta teadmatal põhjustel verest tühjaks(sest oli näinud seda unes),ning peale seda hakkas iga natukese aja tagant vetsus käima,sest ta kartis.