Kui olen peatselt prillipapa

Aastaid tagasi olin uhke selle üle,et mu silmad on olnud alati terved.Pole olnud kunagi mingeid probleeme.Ja nägemine oli suurepärane.See kõik muutus.pea kahe aasta eest,sain ma aru,et ma pean silmi kissitama kui tahan kaugele näha.Ma ei näinud mitte essugi.Ma ei näinud bussnumbrit ega bussipeatuse nime.Ainult udukogu.
Üleeile otsustasin panna Pro-optikasse aja kinni, ehk see kõige esimene nägemiskontroll.Kontrollis selgus,et ma olengi pime.Kaugelt ei näe midagi.Aga miinused on siiski väikesed,paremas silmas 0,5 ja vasakus silmas 0,25.
Kuna olin prillipoes elus esimest korda,pakkus see mulle nalja,kui teenindaja pakkus mulle erinevaid prille.Isegi prilliraami valik osutus mulle üpriski keeruliseks.Põhimõtteliselt võtsin ma esimesed ettejuhtuvad.
Hind on küll päris krõbe.Isegi soodukaga läks mul maksma 177eurot,mis on ikka päris palju.Pool maksin täna,pool maksan siis,kui prillipoisid on valmis.
Hommikul käisin ka hambaarsti juures.Köhisinb välja 60 eurot,ühe väikese vahe täitmiseks.
Õnneks günekoloogi juures maksma ei pidanud.Muidu oleks ammu juba rahast lage.Arvatavasti tehakse mulle keiser.Kindla vastuse saan teada veebruari alguses,kui mulle tehakse ultraheli.Kuna mu emakas on mitmest kohast rebenenud ja valesti nö kinniõmmeldatud,siis õeldi mulle kohe,et riskida ei ole mõtet.Et siis kui laps on veebruariks kõpse aka kaalub umbes 3kg ja 600g,võetakse see laps minu seest välja.Ehk tuleb veebruari beebi!

Täna tegin ka vestsus olles selfie.Täitsa naljakas oli.Aga kurat, keegi ei saanudki aru,et olen juukseid värvinud.Ahjaa,sain päris laheda jope 1,5 euro eest.Ainuke miinus on see,et see on üpriski õhuke,mis tähendab,et pean sada kampsunit alla panema.