Ma siin üks päev jälle heietasin ja sain aru,et tahan igast inimesest,kes mu minevikus on eksisteerinud,jätta enda jaoks ühe ilusa mälestuse ning positiivse emotsiooni.Siinkohal räägin ma oma kunagistest sõpradest,oma esimesest peikast..Kõikidest nendest,kes on kuidagimoodi mu elu mõjutanud.Ja neid inimesi on MEELETULT palju.Halba ma üldiselt ei tahaks meenutada,ent tuleb ka ette neid hetki,kus tahes-tahtmata tuleb meelde.Seejärel tunnen ma sügavat kurbust,kuid fakt on see,et minevikku me muuta ei saa!Ja kahetseda pole ju mõtet.

Lugesin hiljuti oma blogi,mis on mul endiselt privaatne,aga seal on kogu mu elu kirjas.Ma lihtsalt ei suutnud seda täielikult kustutada.See oleks sama hea,kui kustutaksin ära tervelt kaheksa aastat oma elust ja seda vaid ühe näpuliigutusega.