suure algustähega Tartu!

Iga kord,kui Tartust juttu tuleb,tahaksin koheselt minna sinna,või siis lihtsalt rõõmust persega lakke hüpata.Eile oligi taaskord päev,mil pidin suuna Tartusse seadma.Ma olin nii nii nii elevil,kuid hetkeks rikkus ära see,et olin seisnud Põlva-Tartu maanteel pool tundi ja kuskilt ei paistnud seda,et keegi võtaks mind peale.Ent see muutus.Ma sain järjestikku ÜLI lahedate inimeste peale.Ma olin justkui õnnejunnis,nagu päriselt.Sel hetkel ma meenutasin,miks ma hääletamist armastan!

Tartusse jõudes,võtsin ma koheselt suuna Cafe Truffeesse.Ma armastan seda kohvikut ja ma armastan seda tüdrukut,kes mind seal ees ootas.Jäime,sõime ja lobisesime!Üks asi,mida ma naudin kogu südamest,et sõpradega veedetud aeg!

 

Järgmisena sain kokku tüdrukutega,keda polnud ikka väga ammu näinud!Käik oli fucking imeline.Istusime pargis,pidasime piknikku ja lobisesime.Mida naised ikka muud teevad?!

 

Ja see on üks paljudest selfidest.Mõtlesin,et ei hakka isegi seda pilti ümber keerama!

Ma tahaks minna kunagi nii Tartusse,et mul ei oleks vaja seal midagi teha.Eile surus aeg peale ja hambaarsti aeg aina lähenes.Hea uudis on muidugi see,et kui mitte varem,siis 16ndal tuleme Tartusse.Seekord kavatsen võtta härra ja lapsed kaasa!

Tartust rääkides,siis mul on alati nii kurb meel lahkuda.Selline tunne nagu mingi tükk minust jääks sinna maha.Ma ausalt pean tartut oma teiseks koduks ja südamesoojendakas!Loodan,et seda igavesti!

Varsti näeme,sõbrad!