Ma olen päris tihti oma plaane mittetäitnud. Sest noh, lõpurase, kaks väikest last, väsimus ja nii edasi. Ent seekord mitte. Juba hommikul teadsin, et õhtuks jõuan Treski küüni, võtku mis võtab( tegelikult oli suur soov näha oma lemmikpoisse Viljandist) Võtsin kaasa oma esiklapse. Kuna minu ajaarvestus oli väga vale, oleksime jõudnud sinna liiga vara. Mõtesin, et kui juba siin olen, käin läbi ka Värskas. Värskas ma tiirutasin end segaseks, sõitsin kord ühele poole ja kord teisele poole. Nägi ainult paari kauplust, aga mitte ühtegi kohvikut, kus saaksime aega parajaks teha. Lõpuks küsisin kohalike käest ja nemad soovitasid minna Hirvemäe Puhkekeskusesse. Kaugelt vaadates tundus olevat selline mõnus kohake, AGA sisse jõudes tervitas meid üks venerahvusest klienditeenindaja, kes tegi selgeks, et tema eesti keelt ei räägi. Minu arvates peaks olema kõikidel teenindajatel B1 tase. Et nad peaksid oskama kasvõi nii palju Eesti keelt. Alguses tahtsin tellida pannkoogid jäätisega, seda ei olnud. Tellisin hoopis moosiga ja ühe latte. No ütleme nii, et tavaliselt ma sellest numbrit ei tee, aga ma ausalt ei tea, milles eest ma selle 6eurot maksin. Sest pannkook oli 1,50, järelikult see närune poolik tass lattet maksis 4,5eurot. Ma ise olin lollpea, tsekki ka ei võtnud. See koht ise oli väga venelik. Isegi telekanal oli venekeelne kanal. Pannkokke ja lattet ootasin ka umbes 10 minutit. Selleks ajaks olin täiesti märg. Teate küll-rase ja higiastamine. Palusin Paul Herbertil kiiresti ära süüa ning tahtsin sealt nii kähku kui võimalik lahkuda.