Ma võib-olla olen nüüd veidi imal, aga ma pole ikka veel harjunud ilma Hendrikuta olema. Ta on käinud varsti aasta tööl, kus tal on hommikune ja öinevahetus. Olen sunnitud kõigega ise hakkama saama, sest üldiselt olen ma päevas 12tundi üksinda koos lastega. Kuid ikka veel, ei suuda ma eriti ilma temata uinuda. Jah, ma magan tavaliselt nagu beebi- aga see neli tundi on lihtsalt kuidagi nii tühi tunne ning magama jâän ikka väga kaua. Aga kui Hendrik on kodune, siis on see ainult sekundite küsimus. Ma isegi igatsen seda, kuidas ta mu norskamise kallal vingub. Tuleb tunnistada, et ma norskan nagu vana mees.