r-a-h-u-l-o-l-e-m-a-t-u

Kõik need aastad, täpsem olla siis üheksa pikka aastat, pole ma olnud kunagi rahul oma blogi väljanägemisega. Mõni kord meeldib rohkem, mõnikord ma lausa jälestan seda. See vist on minu isiklik armastan-vihkan suhe.  See on lihtsalt nii veider. Ma võin tunde neid taustu valida, aga ikka ma ei suuda jõuda otsusele- millist välimust ma õieti üldse taga ajan? Ma ise ka ei tea. Peale rahuloelmatuse, olen ka otsustusvõimetu.

Nende aastatega jooksul on mul olnud erinevaid blogisi, kolinud tuhat korda kord blogspoti ja tagasi. Proovinud ka domeeni kasutada- no see ei sobinud mulle üldse.  Just täna otsustasin otsida oma vanad blogid üles, mõned neist ära kustutada, lõpuks importisin blogspotist siia tagasi terve oma elu. See on nii uskumatu. Isegi kui olen miljon korda mõelnud teha blogimisega lõpparve, pole ma seda siiani suutnud. Ega ilmselt ka ei suuda. See on minu blogi, minu elu..minu üheksa aastat!

Blogi pole mulle kunagi probleeme tekitanud, ent väljaarvatud need viimased 6 aaastat, kus teatud inimesed käivad siin lugemas. Sellele on järgnenud alati mingid tülid, tagarääkimised..Noh teate ju küll.

Järelikult on minu elu endiselt niivõrd põnev ja nende elu mitte nii põnev.

Uskuge või mitte, mind enam ei koti.  Tegelikult ammu pole enam kottinud. Mis ja kui palju kõneainet mingi postitus pakkunud on.

Kui mul kunagi rohkem aega, üritan leida oma blogile uue välimuse ja võib-olla ka uue aadressi.