Tükk aega olin mõelnud, et tulen tagasi. Kogu see privaatseks tegemine, tekitas lõpuks minus nii palju tuska, et ma lihtsalt pidin blogi avalikuks tegema! Kuni järgmise korrani. Sõbrad, te lihtsalt peate mind veel väljakannatama.
Nüüd siis sünnipäevast. Minu kullakallis ema sai hakkama suurepäraselt. Lapsed olid kasitud, joodetud ja söödetud. Isegi väike Herta ei teinud mitte mingisugust draamat. Kuid ma ise ei saanud, uurisin üpriski tihti kodus toimunu kohta.
Kontsertist rääkides, siis kontsert oli lihtsalt maagiline. Rahvast oli kusjuures üpriski vähe( me ise arvasime, et tuleb massides inimesi kokku), ent bändi see ei morjendanud seesugugi. Oligi rohkem intiimne ning küte oli päris reaalne. Kõige tähtsam oli see, et saime Hendrikuga olla kahekesi ning härra näost sai välja lugeda, et temalegi meeldi see väga! Te ju teate, kui raske on teda kuskile välja saada.
Järgmine plaanitud ühine kontsert on meil Futture Islands, aga tegelikult tahaksin veel sellel aastal oma sammud Treski seada. Mulle tundub, et sellest on saamas minu üks lemmikpaiku!