Mul vist pole ammu ammu nii kiiret elutempot olnud. Hermiine laulutunnid on igal nädala kolmapäeviti, mis tähendab seda, et sõidutan teda kolmapäeviti linna ja tagasi. Järgmisest nädalast lisanduvad ka trennipäevad(kolm korda nädalas), mida ma ei jõua ära oodata. Igal nädalal proovin ka ühe korra jooksmas käia. Oleneb muidugi jalgade olukorrast, kui palju see armastatud kukekannus mul seda teha laseb.
Tegelikult tundub, et eluke läheb aina ilusamaks. Detsembris on ka Herta Hermiine avalik esinemine oma laulutunni/kursusega. Ma ei jõua ära oodata. Juba praegu olen ma tema üle nii uhke.
Meie väike Printsess.