Ma võib-olla väljendasin oma eelmises postituses end natukene halvasti, ma pole paksude inimeste vihkaja, mulle lihtsalt ei meeldi see, millest ma rääkisin( eksponeerimine) ja kõik! Ka kõhnade inimeste eksponeerimine sellise alatooniga. Üleüldsegi paljastamine. Mulle ei meeldi väga paljud asjad..näiteks mind absoluutselt ei huvita poliitika. Ma ei räägi poliitikast, ma ei võta sõna sellel teemal, ma ei tea, mul on suva. Ma tean, mis meie riigis toimub aga see ei kõiguta mind otseselt. Sest on asju, mida mina muuta ei saa, minu hääl ei tee olukorda paremaks. Sulle meeldib keskerakond? Mulle näiteks meeldib( ma tõin näite, mulle ka ei meeldi) Ma ei hakka sellepärast sind jobuks kutsuma. Ja ma ei hakanud nutma kui mulle kirjutati, et see oli ekre moodi kõne või et see oli vastik, paha, inetu, rõve. K*radi v*rdjas jne. Ma panin küll nüüd parooli peale, sisu see siiski ei muuda.
Mulle ei meeldi mu keha, ma ei tunne end mugavalt, mul oleks nagu kaks tagumikku. Ma näen igapäevaselt nii kurja vaeva et see pekk koguaeg kokku lappida ja pükstesse ära mahutada( Mind ei lohuta isegi see mitte, et ma olen kandnud 3 last)See on kordades palju raskem kui tunduda võib.Ma ei nuta iga kord kui ma peeglist eest möödun, vahel olen tahtnud küll kuskile peitu minna, ent see pole lahendus. See ei aita. Ma olengi end kätte võtmas..ikka ja jälle proovin. Võib-olla ma polegi nii paks, võib-olla on see mu peas kinni aga see on täiesti minu probleem.