Kuna ma olen juba mitu päeva üritanud oma jumestuskreemist viimast tilka kätte saada, siis täna kandsin ma selle maha ja läksin uut otstma. Minul on meigiasjadega niimoodi, et mul tegelikult pole midagi. Absoluutselt. Ma olen näinud, et osadel naistel on meigilaud kuhjaga täis igasuguseid kreeme, pintsleid, puudreid ja nii edasi, minul valitseb tühjus. Mina kasutan igapäevaselt ainult jumestuskreemi, sellega mu meikimine lõpebki. Kui ma ütlen, et las ma sean end valmis, siis minu jaoks tähendab see ainult jumestuskreemi panemist ning sellega läheb healjuhul 2 minutit, võib-olla saan isegi minutiga hakkama. Aluskreemiga on ikka väga halvad lood, ma vist olen seda paar korda elus kasutanud. Näonahk pole õnneks mulle selle eest kättemaksnud. Pehme nagu beebipepu.
Ma olen ikka igasuguseid meigiasju kokku ostnud, et nüüd hakkan ma neid kasutama, alates homsest. Tulemus on vastupidine. Mul jäävad seisma, kui hakkavad ette jääma, siis pakin kokku ja annan ära. Halvimal juhul pean ära viskama, sest need ei kõlba enam.
Täna, poodi minnes haarasin koheselt endale tuttava jumestuskreemi. Haarasin kätte ja suundusin maksma. Kassa poole jalutades jäi mulle silma hoopis ökom värk. Natukene uurisin, vahetasin jumestuskreemid ära ning olin palju õnnelikum.
