Põhimõtteliselt 2-3 tööpäeva asemel jõuab mu pakk alles esmaspäeval. Samas, ta oleks võinud panna ka tavalise postiga teele. Sama teeb välja. Lihtsalt odavam oleks tulnud.
Hoidsin küll telefoni taskus, panin isegi hääle peale(tavaliselt on mul hääletu) ja ootasin. Vähemalt see pakk on jõudnud Võrumaale.
Ja esimest korda elus on mul uskumatult palju vaba aega. Aega toimetamiseks ja koristamiseks. Aega lihtsalt olemiseks. Tegelikult lihtsalt olla ma ei saa kunagi. Kolm last annavad oma korraliku panuse, et vanemad ei saaks neist sekunditki puhata. Ülehomme on juba argipäev, algab järjekordne distantsõppe nädal. Teiste laste staatust ma veel ei tea, kas jäävad koju või lähevad lasteaeda.
Kusjuures, esimest aastat olen ma juba korralikult näpud mulda pannud.