4 thoughts on “mis oleks kui saaks veel ühe lapse..”
Hetu
Tead, ma koguaeg mõtlesin, et tundub, et sa naudid enda kampa ehk millal tuleb see hetk, et tahad ikka veel ühte põnni 😃.. ma arvan, et see on vahva! Äge ema oled, Täps!
Mul oli kolm poega ja kunagi mõtlesin et aitab küll. Vanima ja keskmise poja vanusevahe on 3 aastat ja keskmise ja noorema vahe 2 aastat. Eks see oli katsumus nendega sirvida ja arvasin et isu täis. Ei tea mis juhtus aga käis klõps läbi ja tahtsin veel last. Nüüd pikutan ühe kuu vanuse väikse mehe kõrval kellel kolm suurt venda (14a, 11a, 9a). Sellest on juba parasjagu möödas kui teised poisid väiksed olid ja vahel on tunne nagu oleks esmakordselt ema. Aga samas on hinges kuidagi teistmoodi soojus. Varem oli koguaeg tassimine ja kiirus taga, samas nüüd on poisid juba nii suured et nendest on palju abi. Hoopis teistsugune tunne on saada laps kui teised lapsed nii suured on et reaalselt huvituvad väikevenna käekäigust ja arengust. Värske beebi esimeste sihilike naeratuste peale nunnutasid teda suured vennad isegi rohkem kui ma ise.
Mul on ka selline tunne/ mõte et varasemalt pole olnud aega nautida seda beebiaega. Esimese lapsega ei osanud, siis tuli teine ja kolmas. Sügisest siis mõneks ajaks 5a, 6a ja 7ne aastaste lastega tegu. Ma just mõtlesin paari aasta pärast, või õigemini enne 40ndat eluaastat. Et äkki oskan ka rahulikult olla selles ajas ja nautida.
Tead, ma koguaeg mõtlesin, et tundub, et sa naudid enda kampa ehk millal tuleb see hetk, et tahad ikka veel ühte põnni 😃.. ma arvan, et see on vahva! Äge ema oled, Täps!
Ma tõesti naudin aga on päevi kui mõtlen, et appi, kelle lapsed need veel on. On rõõme ja muresid. Aga armastus on jäägitu.
Mul oli kolm poega ja kunagi mõtlesin et aitab küll. Vanima ja keskmise poja vanusevahe on 3 aastat ja keskmise ja noorema vahe 2 aastat. Eks see oli katsumus nendega sirvida ja arvasin et isu täis. Ei tea mis juhtus aga käis klõps läbi ja tahtsin veel last. Nüüd pikutan ühe kuu vanuse väikse mehe kõrval kellel kolm suurt venda (14a, 11a, 9a). Sellest on juba parasjagu möödas kui teised poisid väiksed olid ja vahel on tunne nagu oleks esmakordselt ema. Aga samas on hinges kuidagi teistmoodi soojus. Varem oli koguaeg tassimine ja kiirus taga, samas nüüd on poisid juba nii suured et nendest on palju abi. Hoopis teistsugune tunne on saada laps kui teised lapsed nii suured on et reaalselt huvituvad väikevenna käekäigust ja arengust. Värske beebi esimeste sihilike naeratuste peale nunnutasid teda suured vennad isegi rohkem kui ma ise.
Mul on ka selline tunne/ mõte et varasemalt pole olnud aega nautida seda beebiaega. Esimese lapsega ei osanud, siis tuli teine ja kolmas. Sügisest siis mõneks ajaks 5a, 6a ja 7ne aastaste lastega tegu. Ma just mõtlesin paari aasta pärast, või õigemini enne 40ndat eluaastat. Et äkki oskan ka rahulikult olla selles ajas ja nautida.