Ja seda sõna otsesemas mõttes.
Hetkel istun kõrvalistuja kohapeal, sellepärast ongi mul aega teha üks kiire sissekanne.
Mul on elus vist selline periood, kus ma korjan igasuguseid haigusi endale külge.
Juuli kuumadel ilmadega, jäin ma haigeks, kasutades auto kliimat. See oli nii hull, sest mingitel päevadel polnud mul mitte mingisugust häält, kurk oli maru valus. Kusjuures, ma olen endiselt haiglane, kord tuleb hääl, kord läheb- nagu jumal juhatab.
Kui ma selle kurguvaluga ja häälekaotusega suudan elada, siis põiepõletik on täiesti omaette teema. See on mul olnud umbes üle nädala, viimastel päevadel on ikka väga julm olnud. Ma ei tea, paljud teist, on põiepõketikku põdenud, aga ma kinnitan, et see on haige. Mul on olnud eelnevalt üks kord põiepõletik aga see oli ikka aastaid tagasi. Ma mäletan, et siis ei andnud põis mitte mingit asu nagu praegu.
Ma arvan, et ma olen juba kõike proovinud. Uriiniproov ei näidanud ka midagi hullu- nagu ma oleks selle välja mõelnud🤣
Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Ma ei saa isegi pikki sõite ette võtta, halvimal juhul pean vetsu vahet jooksma iga paari minuti tagant. Mul on sellest nii villand. Selline tunne nagu peaks poti enda külge kleepima
Palun, kallid lugejad, kes on kunagi olnud õnnistatud põiepõletikga, kuidas te sellest lahti saite? Ma tahaks lihtsalt elada, ilma et peaksin kartma, et hakkab pükse märgama.
Olen korduvalt olnud põiepõletikuga kimpus ja kahjuks pole minu puhul ükski käsimüügiravim aidanud. Olen söönud küll neid jõhvikatablette, joonud ilget leesikatõmmist jms, aga inimväärseks on elu ikkagi teinud antibiotsid…