Sellest hetkest kui ma sain teada, et teda ei õnnestu enam päästa, olen ma olnud autopiloodi peal. Ma küll elan ja hingan, toimetan ja askeldan, end mõtted on ainult temal ja nii raske in tema kaotusega leppida. Alates kolmapäevast, olen ma püsivalt nutnud, igal momendil kui see vähegi võimalik. Mõnedel kordadel, olen suutnud end tagasi hoida aga tegelikult tahaks end kerra tõmmata ja lihtsalt nutta. Kuigi ma tean, et see ei aita, see ei tee kergemaks, see ei pane mind tema kaotusega leppima. Mul pole elu sees olnud sellist tühja tunnet, sellist valu..
Võib-olla on asi selles, et ma pole kunagi kaotanud oma lähedast. Selle eest küll, et jumal tänatud, aga mul on sellega raske leppida. Tegelikult valetan, mu isa suri ära siis kui olen 9 aastane tüdruk. Minu õnneks, ma ei mäleta väga seda tunnet ja neid emotsioone ning seda meeletult valu, mida see kõik endaga kaasa tõi. Kui palju suudab üldse mõista 9 aastane tüdruk?
Täpselt sama on hetkel meie lastega. Me küll oleme rääkinud, et juhtub nii, et teda varsti ei ole, aga ma arvan, et nad ei saa päriselt sellest aru. Ma ei usu, et nende aju võtab selle teadmise vastu ning nad saavad sellest aru. Nad küll näevad kui kurvad me oleme ja kuidas silmad on vett täis..
Ma tõesti püüan nendel viimastel päevadel olla koos temaga rõõmus. Hendrik ütles ka, et ma teen selle Luna jaoks raskemaks. Ilmselt on tal õigus. Me kõik teame, et loomad tajuvad meie tundeid ja emotsioone, eriti koerad. Ja kui ma vatan Lunale otsa, siis mu kõige suurem soov oleks see, et sa suudaks rääkida ning õelda, et laske mul minna, mul on valus.
Mina isikiluklt tunnen süüdi selles, et miks seda kõike varem ei avastanud. et äkki oleks saanud midagi rohkemat ära teha ja äkki poleks ajasad nii hullud kui praegu. Oleks ma varem sellest aru saanud, et teda vaevab miski. Oleks ma ometi teadnud, et tal on valus, oleks ma koheselt arstidega ühendust võtnud.
Aga need on need paganama OLEKSID, sest oleks ei maksa mitte kui midagi, palju asju OLEKS.
Ma lihtsalt vajan tugevat kallistust.
Sellistes olukordades ei saagi kuidagi lohutada, aga tahtsin öelda, et mõistan ja loodan, et teie järelejäänud koosolemise aeg on täis rahu.
Ja samuti ei ole see kuidagi sinu süü, loomad ei kipu enne valu välja näitama, kui see läheb üle taluvuspiiri. Nagu inimesedki.
Süüdi tunnen end ikka. Juba siis kui ma ise seda piimanäärme kasvajat ei avastanud. Võin küll lohutada end sellega, et ma tegin peale teada saamist kõik endast oleneva, et ta saaks ravi.
Heya! I ϳust wantｅd to ask if ʏօu ever haѵe any issues ѡith
hackers? My last blog (wordpress) ѡas hacked аnd Ι ended ᥙp losing
ѕeveral weeks of haгɗ ѡork due to no backup.
Do yoս һave any methods tο prevent hackers?
Also visit my web-site Parenthoodguru.сom (parenthoodguru.com)