Aeg täiega lendab ja Herta Hermiine on vahepeal 5 saanud. Tegelikult valetan, ta saab homme ametlikult viie aastaseks, ent pidu pidasime me mitu päeva varem. Sellega oli ka täiesti uskumatu lugu.
Kui ma juuksuris olin, siis tuli välja, et sealne üks töötaja, otsustas ka pidada seal samas kohas ja täpselt sama kell ja täpselt samal kuupäeval. Minu üks tuttav, kes oli meie sünnipäevale kutsutud, oli vaadanud selle töötajaga tõtt ja ruttu minu juurde tormanud. Tulemuseks oli see, et me mõlemad olime me mõelnud täpselt sama moodi.
Lõpuks tuli ta minuga rääkima ja algselt leppisime kokku, et jagame seda lõkkekohta omavahel. Aga mul jäi see täiega kripeldama ja kodus mõtlesime, et äkki muudaks asukohta ja hetkeks tuli pähe kirikusse matkarada. Kuna juuksur oli mul kolmapäeval, siis mõtlesin ma uurida läbi oma tuttava käest, et kuidas siis jääb. Jumal tänatud, et ma helistasin. Sest ka meie olime valmis asukohta vahetama ja hoopis läinud sinna, kuhu nemadki mõtlesid. Vot see oleks olnud liigagi hull kokkusattumus.
Sünnipäevaga läks nii nagu arvata oli. Söögid ja ka kook jäi isegi järgi, sest kõik jäid ridamisi haigeks ning pidid sünnipäevale tulekust loobuma. Ma ise olin veidi kurb, Hermiine ootas külalisi aga see on lihtsalt reaalsus, sest praegu on selline haigustepeeiood, et ise ma ei usu. Mina kui lapsevanemana mõistan seda aga kui panna end lapse asemele, sis teeb ikka meele kurvaks. Õnneks on oktoobris uus võimalus.
Koogid, makroonid ja pulgakommid tellisin ma oma lemmiku torditegija käest. Sest ta on tõesti imeline! Aitäh Siret, et olemas oled:*
Õhupallid soetasin ma ruttu kabrast, aga kahjuks läks viimnegi üks lendu ja seda täiesti tahtmatult.
Täna käisin ma uuesti krabas ja ostsin homseks hommikuks uued pallid ja uue numbri.