Tegelikult, NALI! See on arvatavasti minu esimene postitus Lindora laadast. Ma vist siiani ei mõista väga seda fenomanist aru, kuid ma tean, et see on kohalikule rahvale väga tähtis sündmus, võib-olla isegi tähtsam kui maarahva laat. Ma olen kuulnud Lindora laadast aastast aastasse igasuguseid lugusid ja kes kui kaua seal laadal ikka käinud on.
Ma igaksjuhuks guugeldasin selle kohta ja no kae nalja, kui kaua see ikka kestnud on!
Tutvustus
Lindora küla on olnud ümbruskonnas laatade poolest kuulus juba pikka aega, sest esimene laat peeti siin juba 1920. aastate alguses.
Laat hakkas toimuma iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem hakati kaubitsema veel tööstuskaupadega, omavalmistatud esemetega, käsitööga ja aiasaadustega. Ei puudunud ka koduõlu.
Traditsiooniks on kujunenud ka omanäoline kultuuriprogramm, mida pakuvad Meremäe, Orava ja Vastseliina esinejad.
Kes kord juba ära käinud on, see tuleb järgmisel aastal jälle!
Mulle igatahes meeldib see, et inimesed lähevad sinna iga ilmaga! Ja osad müüjad on juba nädal varem kohal. Kohalikel elanikel on selleks päevaks võetud vabad päevad või koguni on tervel firma oma meeskonnaga laadal. Nagu ka maarahva laadaga. Selline pühalik üritus ja see on tegelikult ka- täiega lahe!
Ma üritasin osta nii võimalikult vähe ja ainult nö. kasulikke asju. Jumal tänatud, et leidsin ka ühe kohvimüüja! Kella kümneks hommikul olime me juba kodus tagasi!