Mul on igal aastal selline hetk kui mõtlen, et nüüd on see aeg käes! Mõned aastad olen küll vahele jätnud kuid sel aastal on läinud täiesti teisiti!
Kuna minu ema on olnud terve elu käsitööga nii suurelt seotud, siis minu jaoks on see märksa raskem seda mitte teha. Mitte, et keegi sunniks aga lihtsalt kui kõik teavad, mida mu emme on teinud minu terve elu jooksul( tegelikult on need numbrid suuremad), siis on ikka inimesi, kes koheselt eeldavad et ka minul on nö kuldsed käed…
Ma usun, et nii mina kui ka minu õed- vennad õppisime varakult ära nii kudumise, heegeldamise ja tikkimise. Terve lapsepõlve elasime me lõngade, varraste ja heegelniitide keskel. Ma mäletan, et mulle üldse ei meeldinud lõngakera kerimine. Mõtlen just seda, mis pandi tooli najale..ja tuli ümberringi kerida. Sel hetkel see polnud väga minu tass teed!
Ma armastan käsitööd, ma olen terve elu hinnanud seda ja samas ma imetlen inimesi, kes loovad ise oma kätekestega midagi imelist.
Kuid
Minul on kaks suurt viga. Esiteks ma olen väga tugeva käega.. ma siiani mäletan seda labakinnast, mille ma põhikoolis kudusin. Kinnas seisis laual püsti. Ja kogu see varraste ragistamine…ma nii püüan teadlikult lõdvemalt kududa/heegeldada kuid see ei õnnestu väga🙈
Ja teiseks on mustri mittelugemise oskus. Selle kohapealt olen ma samahea kui mu ema. Kui ma talle aegajalt helistan ja küsin õpetust, siis ta pigem vaatab peale ja jagab kobe matsu ära..kuid õpetust/mustrit ei saa ma eales tema käest. Me mõlemad lähme endast välja, kuigi ma olen rohkem nende mustritega pusinud, et ma millestkist saan ikka aru. Ta isegi ei ürita😅
Kui ma see aasta otsustasin, et teen täiesti ise kuuseehted, siis alguses olin ma veidi skeptiline, sest isegi kui mul tahet ja huvi on, siis pole mul seda aega kuskilt näpistada. Kuid nüüd tõdedes, võib õelda, et ma olen selle aja kuskilt ikkagi leidnud.
Ma tahan veel kaks ketti teha, siis võtan ma uued asjad ette.
Mulle nii meeldib. Kuna mul on veel nii sinepikollast kui ka valget lõnga, siis teen ma kahele aknale veel ära ning võtan mingi uue mustri ette!
Õnneks on detsember pikk! Ja ma oleme alles alguses. Mõtlesin, et pakin omad vanad ehk siis korralikud kuuseehted kokku ja viin uuskasutuskeskusesse. Mul on neid päris hulgi.