Kuidas mul läheb?
Ma arvan, et päris hästi. Selles mõttes, ma seljatasin gripi, mis viis mind hetkeks täitsa voodisse. Tegin igasuguseid asju, ma pole elu sees nii palju teed joonud kui sel nädalal kui ma haige olin, võtsin ja neelasin mitmeid tablette ja õhtuti oksendasin. Selline tore aeg. Kui ma muudest asjadest sain jagu ,siis mul on endiselt jäänud need nõmedad köhahood ja see hääleke tuleb ja läheb nagu ise heaks arvab. Gripp oli hullem kui eelmise aasta koroona-isolatsiooni aeg. Mis tähendab seda, et mul on väga hea meel, et peale koroonat on ka olemas gripp.
Effy on juba meie kohanenud või õigemini meie temaga, sest ta on nii väike, ma alati kardan, et astun talle peale.
Ma jõuan iga kord arusaamisele kui mul on pikem paus blogimisest, siis ma saan aru, et minust ei saa kunagi sellist blogijat, kellel igapäevaselt mingeid pärleid ainult lendab. Võib-olla on see elutempo liiga kiire ja tahes-tahtmata jääb see blogi tahaplaanile. Mul on tunne et pean leidma mingisuguse alternatiivi, muidu unustate mind üldse veel ära.
Netflix- no jumal hoia. Ma olin see tüüp, kes ei osanud isegi telekast netflixi panna või sellest väljuda. Täpselt sama on ka YouTube kanaliga- õnneks on mul olemas lapsed, kes ilmselt oskavad seda unepealt teha ja ilma igasuguse naljata. Aga need sarjad- mul on vist mingi sõltuvus sest ma võin vabalt vaadata 10 osa järjest, juhul kui ma magama ei jää. Ma lepin isegi selle teadmisega, et terve maja on koristamata🤣
Tagasi pealkirja juurde. Kuna ma see aasta olen see muutuja, siis tegin ka nö töö osas natukene korrektuure. Isegi endale üllatuseks, läksin ma hooldajaks. Mulle tegelikult ka, meeldib see mõte, et mul on 24 tunnised vahetused, see teeb kuus umbes 7-9 tööpäeva ja vabadel päevadel saan oma vanas kohas abis käia, sest mulle päriseltmeeldib see koht, või üleüldse klienditeenindus või hoopis inimestega suhtlemine. Ma olen see suhtleja!