Iga kord kui tulevad mingid üritused, mis on seotud nii lasteaia kui ka kooliga, siis mulle tundub, et vanemad nagu ei käikski tööl. See tähendab, et ei saagi käia. Arvake ära nüüd, mis näoga ma alati olen kui tuleb koolis äkiline e-õppepäev või mingi muu asi kui vaja lapsed koju jätta? Hea on kui meil juhtub olema vaba päev aga sellistel hetkedel peame leidma kiiresti vastused küsimustele, kuhu lapsed või mis lastega saab ja see tekitab mulle tuska. Ma saan aru et tekib ootamatusi ja ma pole otseselt kellegi peale pahane, lihtsalt sellistel hetkedel pole tore olla lapsevanema rollis.
Alati tulevad iks aegadel, kuu keskel või muul ebasobival päeval, sest inimeste töögraafikuid tehakse ju eelmise kuu viimastel nädalatel valmis ning paljud käivad ju graafiku alusel tööl ja eriti hull on siis kui mõlemad vanemad käivad tööl ja seda vahetustega.
Homme on näiteks meil lasteaias emadepäeva kohvik, kus me ei saa osaleda Mõlemad oleme tööl, vanaema ka ei saa..niiviisi hakkasingi orgunnima, kes saaks mind asendada ja veeta Hermiinega seal kenasti aega. Võimalus oli ka muidugi see, et kasvatajad pakuvad talle seltsi aga ma kardan, et kogu selle ürituse jooksul võib Herta ikkagi üksinda end tunda. Õnneks tõttas mulle appi üks armas inimhing ja oli nõus minema mind asendama. Õhtul rääkisin sellest ka Hermiinele ning talle see mõte meeldis. Peaasi, et beebi kaasa võtab😂
Ma lihtsalt tahtsin selle endast välja saada, sest vahepeal on ikka nii raske kogu see orgunnimine ja logistika