Ma ausalt ka kui ma poleks haiglasse oma otsesele ülemusele helistanud, siis oleksin ma need päevad kodus istunud ja pidanud end katkuhaigeks nagu vanasti ikka õeldi.
Ma just üks põev naljatasin töökaaslasele, et kui ma koroonaosakonnas töötades koroonat ei saa, siis ei saa ma seda mitte kuskilt😂
Kõik oli enne seda..
Ja siis helistas pühapäeva õhtul mulle mu ema ja teatas oma positiivset uudist. Ma olin just tema juurest koju jõudnud. Temal oli juba üle nädala natukene tõbine ja üks päev külmetas ja mõtleski, et sai külma. Nagu me kõik mõtleme. Me ei jookse kohe teste ostma.
Õnneks oli meil kodus kiirtestid olemas ja sain kohe ära teha. Tuli negatiivne. Mitte mingisugust märki ka polnud.
Järgmisel hommikul ärkasin ma kurguvaluga ja kui ma autosse istusin ja köhatasin, oli mul täpselt selline tunne nagu oleks keisrilt tulnud. Võtsin kätte ja tegin teste. Neid sai 4-5 tükki tehtud ja kahel korral oli õhkõrn triip, nagu kui vaadata otse, siis praktiliselt ei näinudki aga kui veidi keerata, siis oli täitsa nähtav.
Juba olingi end katkuhaigeks pidanud ja helistasin igaks juhuks ka Madlile, et jälgiks nii end kui ka lapsi. Kui ma oleksin helistanud aasta või kaks tagasi, oleks mind tuleriidale viidud või tehtud nõiajahti😂
Aga mul tekkis nende testidega selline paranoia, et võtsin uuesti ühendust oma ülemusega, et äkki saab saata mind päris testile. Läksingi täna õhtul testile, ootasin nagu surmaotsust, ent õnneks tuli vastus üpris kiiresti ja jumal tänatud NEGATIIVNE!
Kui nüüd mõelda, siis me tegelikult ei teagi, kas me kanname edasi või mitte, kui näiteks puuduvad sümptomid. Ja keegi kuskilt midagi kinni ei võta.
Tegin täna isegi kanasuppi.
