Nagu iga teine tavaline päev.. Tegelikult mitte😂

Lõpuks ometi sai mul ametlikult puhkus läbi. Ausalt, ma ei jõudnud seda aega ära oodata.

• 

Ma natukene põdesin seda rutiini sisse minemist, sest ma olin ka päris mitu vahetust teinud hooldekodus ja oma osakonna viimane valvepäev oli 13 juuli. Tundub nagu terve igavik. Kuid läks hästi, ma enda meelest olen hea kohaneja ja tunnen end justkui kala vees. Ainukene häiriv asi on ikka see, et mu tagumik pole leidnud teisel pool seda oma \”tooli\”. Ma ei oska seal kuidagi istuda ja astuda, mitte kuidagi pole mugav. Niiviisi ma käin ja otsin seda oma tooli😂

Eile juhtus üldse nii palju asju esimest korda.

* üks patsient viskas mähkme vetsupotti, niiet terve palat ujus. Siiamaani mõtlen ma selle peale, et mida ta sel hetkel mõtlen. Me siis seal neljakäpulgil kuivatasime

* mul valgus söök põrandale, niiet mul oli tükk aega sellega tegemist, et see maast kätte saada. Ma ei taha seda mannasuppi tükk aega näha.

* patsient suri keeramise ajal ära. Õnneks jõudsime me puhta mähkme panna. Nüäd on mul selline teine imelik juhtum, sest üks lahkus minul söötmisekäigus siit ilmast.

Seoses selle vetsu ummistusega, tuleb mul meelde, et ka minagi oleksin palati vetsupoti ära ummistanud. Patsient käis potitooli peal ja hakkasin oma hommikuse ringkäiguga lõpuni jõudma. Enne seda läksin veel ühte palatisse, kuna ta oli sinna ka paberit visanud, lootsin sisimas, et see läheb ikkagi alla. Kuid ei läinud. Lõpuks ma öökisin ja surkisin seal sitases vees selle harjaga.. Ma ütlen, et õudne. Antud hetkel ma küll naeran, kuid sel hommikul oleksin tahnud ma nutta.

Mul on tegelikult igasuguseid \”kogemusi\”, ma vist olen ainuke, kes julgeb rääkida. Ma võin pea anda, et kõikidel on seal juhtunud midagi sellist, millest nad rääkida ei taha😂

Mina olen mina. Naeran ja räägin. Sitanaljad tulevad ikka minu käest.

Ps! Mulle ikka meeldib mu töö. Tee, mis tahad. Mitte ükski rõvedus seda ei muuda.