Esiteks, ma poleks uskunud, et mina kelle söömine on nii kaootiline, et mina istun hommikusöögis lauas ja söön omale ette nähtud hommikusöögi ära.
Sellest hetkest kui ma naistearsti kabinetist välja astusin, teadsin ma, et ma pean muutuma, mu toitumisharjumus peab muutuma.
Varasemalt olen proovinud mitmeid erinevaid dieete/elustiile. Ma olen kogu aeg murdunud. Iga jumala kord. Lcfh elustiiliga pidasin ma kõige kauem vastu. Kuniks murdusin.
Kuna see \”vahemere dieet\” on arsti korraldus ja ma lihtsalt pean tarbima 180 grammi süsivesikuid, kaloreid umbes 2165 kui nüüd täpseid numbreid õelda.
Mu teekond on olnud äärmiselt raske. Kuigi see on kestnud ainult 18 päeva, on olnud nii tõuse kui mõõne, on võidelnud erinevate emotsioonidega ja kõige hullem-näljatundega.
Kõige hullem on näha kõiki teisi söömas 😂
Ma alustasin oma teekonda 99,1 kilosena. 18 päevaga olen võtnud alla 6,6 kilo. Mis on päris hea saavutus.
Kõige tähtsam on ikkagi minu enda enesetunne, ma näen ja tunnen kuidas mu kehamass väheneb. Ka mu tuttavad/töökaaslased on minu muutust tähele pannud. Töö püksid, mis olid varem mulle ümber, nüüd nad juba täitsa lotendavad.
Ja kui keegi küsib, mida ma söön? Siis vähemalt hommikuks on kaks kindlat asja, kas 2 kohukest või 3 juustusaia. Õhtul on mul üldjuhul 350 grammine jogurt.
Ma leian, et vahet pole, mida ma söön. Kui see mulle sobib ja kui see mul alla aitab võtta, siis jumala eest! + neid asju on kergem nutridatasse lisada.
Mul on ka ühtlasi nii hea meel, et mul on tekkinud oma isiklik fännklubi.
Aitäh toetuse eest!🙏
Mul on vahel hea meel kui mind vahel kostitakse heade sõnadega.
Mitte näksimine on see võtmesõna🙉