Tundub nagu ma poleks terve igaviku siin blogis käinud.
Vahel nagu tahaks kirjutada ja siis mõtled, et kui ühest asjast nii palju rääkida, siis seda saab nimetada juba leierdamiseks.
Ma just avastasin, et ma pole sellest rääkinud, et mõlemad poisid tantsivad nüüd rahvatantsu ja mõlematel poistel on ka muusikakool.
Rahvatantsuga oli alguses sedapsi lood, et ma võtsin ühendust juba kevadel. Siis jäi see ehku peale, sest trennid toimuvad Vastseliina kooli seinte vahel ning polnud teada, kas ka teiste koolide lapsi võetakse tantsima. Rolli mängis ka see, et nad on poisid.
Ja kui kuu alguses tuli messengeri kiri, et tõesti saavad rahvatantsu trennis osaleda, siis oli mul väga hea meel. Mu ema on põline rahvatantsija, mulle isiklilulymt meeldib ka väga ja nüüd saavad poisid käia. Järgmine aasta tahaksin ka Hermiine sinna saada.
Kuna muusikakooli tunnid on ka nendel päevadel, siis oli alguses maruraske neid päevi klapitada. Me muutsime mitu korda ümber enne kui kõik ära sai klapitud.
Esmaspäeviti ongi nüüd poistel rahvatantsu trenn, peale seda hakkab neid muusikakooliga tunnid ja lapsed saan kätte 16.30
Teisipäeval on Villemil veel kitarritund ja kolmapäeviti Herbertil ukulele ja neljapäeviti siis tantsutrenn!
Logistikat on palju, graafikute sättimist on palju, kuid ma arvan, et see on kõike seda väärt.
