Olen jõudnud end töörütmi sisse viia. Nii veider, et sellised puhkepäevad mõjuvad kuidagi imelikult. Või olen lihtsalt veidikene laisaks jäänud või olen lihtsalt äraväsinud.
Kuigi need puhkepäevad, mil ma kodus olen, on andnud mulle võimalusi toimetada ja katsetada uusi asju.
Eelkõige olen võtnud ma piimamajanduse käsile. Sest mul on kodus lehm ja patt oleks sellega mitte tegeleda.
Ma ausalt ei tea, mitu korda olen ma kohupiima tegemisega pange pannud. Lubanud enam seda mitte kunagi proovida ja andnud kõik lõpuks kanadele. Umbes 10-15 ikkagi😄
Vahel läheb lihtsalt nii palju piima kaotsi, ühtlasi kogu mu aja ja kogu sellesse panustamisele.
Kuid minu kahjuks olen ma selline jonnakas. Proovin täpselt nii palju kui mul lõpuks välja tuleb. Tasa ja targu.
Aga eile otsustasin teha oma esimese kohupiimajuustu ehk sõira. See on selline asi, mida peaks vist oskama teha iga Setomaal elav inimene. Või Võrumaal. Selline püha asi.
Ja mul tuli välja. Ma olin nii õnnelik, et oleks võinud per*ega õnnest lakke hüpata!
Maitse oli hea, kuid olen paremat saanud maitsta.
Minule kui põhjaeestlasele on need Võrumaa/Setomaa toidud veel veidi võõrad ja tundmatud. Kuid ma õpin. Sest olen vaikselt hakanud oma juuri siia kasvatama ja laste juuri.