Need, kes mind rohkem jälgivad, teavad ka seda, et viimasel ajal olen ma tihti liimist lahti ja motivatsioon kõigub taeva ja maa vahel.
Üks hommik oli lausa nii hull, et ma lihtsalt hakkasin nutma ja mul tuli juba okse maitse suhu kui mõtlesin, et pean jälle autoga sõitma minema. Vot nii kaugele on mul asjad kuidagi läinud.
Seda sõitmist on see kuu olnud nii palju ja vaene audike lihtsalt laguneb, isegi topsi hoidja on mõrades, rääkimata kõigest muust. Peaasi, et kuuenda juunini peaks käigukast vastu ja kokku ei jookseks
Emotsionaalselt olen ka kuidagi.. Ma üritan mitte väga isiklikuks minna kuid mul on vahel tunne, et tahaks kõik per**e saata ja alustada kõike nullist.
Või ma lihtsalt vajan oma ellu armastust.
Kuid elu on kuidagi tegus ka olnud ja mul on must miljon asja vaja kogu aeg teha. Viimased nädalad on ikka hullud olnud- kõik päevad olid nii ära broneeritud, et endal tekkis juba väike hirm, et äkki ma olen midagi üle broneerinud ja midagi ära unustanud.
Natukene tunnen ka seda, et olen Reelikat kuidagi alt vedanud, sest minu külastused salongi on kuidagi soiku jäänud, sest see muu elu ei anna mulle nö ühtegi vaba hetke. Ma loodan, et juunist on asjad veidikene rahulikumad ja saangi reaalselt tegeleda oma ajaga juhul kui ma muid kohustusi peale ei võta.
Muidu on läinud mul töö-kodu-rahvatants-töö rütmis läinud. Eelmisel pühapäeval käisime ka Rohelisema Põlvamaa raames filmimas, nüüd teisipäeva õhtul on meil jäänud Kanepi kant. Püüan jõuda õhtul ka rahvatantsu trenni.
