Häbiväärselt pikk aeg on jälle mööda läinud. Tundub nagu ma teeks kogu aeg midagi, ent ausalt ka, ma olen täiega end tagasi tõmmanud. Vähemalt enda arvates.
Ma lihtsalt kardan seda, et ühel päeval ütleb mu tervis üles. Võrreldes eelmise aastaga siis ma lausa puhkan kuigi mulle tundub, et kohati on see elutempo ikkagi hull..
Ma ei tea, kas sellega seoses, kõikide oma pingetega ja stressiallikatega, on mul tekkinud taas migreenihood. Mul on olnud tavaliselt aastas korra kui sedagi, nüüd viimase kahe kuuga on juhtunud juba 2 korda.
Ühel hommikul oli mul juba nutumaik suus, sest mul oli mitu päeva järjest sellised lõikavad valud, et hakka no nutma. Isegi kõige kangemad rohud ei aidanud. Ma tavaliselt ei nuta teiste ees.
Kasvuhoone projekt sai ka suuresti valmis tänu Hendrikule. Mina olin selline niiditõmbaja ja ütleme, et minagi panin käed külge
Hermiineke on hakanud mind täiega kopeerima, tundub et tahab olla nagu mina. Kõige hullem on ikka pildistamisega. Ma ei taha teadagi, mis saab siis kui ta endale telefoni saab😃
Õnneks nad sotsiaalmeedia kontot endale teha ei saa kui just oma sünniaastat natuke valetada. Nii tegime me distantsõppel Herbertile konto, et saaks õppida. Praegu kasutame messengeri ainult helistamiseks.
Mina oma piimaringiga
Olen hakanud ka jalutamas käima. See on selline aeg iseendale.
Ja Kirikumäe järv on lihtsalt imeline.
Mõne päeva pärast hakkame me asju pakkima, sest me hakkame vaikselt Pealinna peale mõtlema. Oleks üks laps tantsija, mul on on neid kaks. Kuigi pakin ka 3nda lapse asjad kaasa, sest me veedame 5 päeva Tallinnas.
Aitäh naised!🤍
Mul nüüd viimased 3 valvet, 1 neist 24ne, teised lühikesed ja juba juuli alguses hakkab mul 21 päevane puhkus.
Ja juba juuli keskel osaleme esimest korda Avatud Talude päeval!