Nädala pärast saaks juba peaaegu kuu täis viimasest kirjutamisest. Nagu te aru saate, olen jätnud oma blogi pidamise jätnud täitsa unarusse või mul pole lihtsalt millestki rääkida😃
Tegelikult oleks küll kuid hetkel tundub, et nende kõikide muudatustega tuleb enne ära kohaneda kui sellest tervele ilmale kuulutama hakata.
Tegemist on olnud palju kui mul päris tööst oli mul väga töövaene kuu esimene pool.
Eile jõudsime tagasi Rootsist. See on minu aeg kui ma saan päriselt juhtme seinast tõmmata ja nautida sõpradega koos aega ja muidugi ka liigset alkoholi tarbida. Iga kord on mul tunne nagu me oleksime naernud täpselt nii mitme kuu jagu ette ära, et uue kruiisini vastu pidada.
Kohvikupäev läks mul veidi vett vedama ja ma olen siiani seda veidi, aga tunnistagem, sellise tormituultega ei oleks ka minagi tahtnud end toast välja ajada. Vaeva sai nähtud, panustatud sai palju aga loodame, et kevadel läheb juba meil märksa paremini.
Mul on tõesti väga hea meel, et minu ümber on inimesed, kes kõigest hoolimata seisavad ikka ja jälle mu kõrval. Mul on küll murdehetki, olen emotsionaalselt veidi sassis aga ma tegelen endaga. On päevi, mil ma tunnen, et ma enam ei jaksa.
Ja kui mu armas Kadi kirjutas niimoodi mu facebooki seinale, siis on näha, et ma olen hästi valinud oma sõpru💗
Aitäh sulle Terje Kanarbik-Pettai ! Sa oled julge ja äge naine, et julged selliseid ettevõtmisi teha! Tänane Lüpsist lüpsini oli maru, nagu ka tänane ilm! Aitäh et oled olemas ja loodan et oled sama äge ja maru ka edaspidi! 🥰
Muide kes täna kohale tulla ei saanud, siis uuel aastal uue hooga! Ei meiesugused kanged naised, kes suure heinarulliga mängleva kergusega ringi mööda küla jalutavad, ei jäta jonni ning lehm Betty koos Mamma Muu ja Mimmuga on ikka Täpsuland-is ja MTÜ Metsakolli talu-s olemas. Kel vähegi tahtmist- olete alati oodatud lüpsma või muidu uudistama!#maaelumudija #kolliemand #t2psuland
#elumaal #elumaalonäge #estonia #maaeluonparim #metsakollitalu #maaelurõõmud
Ema juurde jõudes, käisin läbi ka surnuaiast ja siis tekivad ka sellised mitte kõige paremad emotsioonid. Eriti kui hakata mõtlema, et olen elanud ilma isata 25 aastat!
Hetkel tegelen oma elu korda saamisega, vaatan rohkem enda sisse ja mõtlen välja, mida ma tegelikult tahan ja kas ma annan endast ikka 100 protsenti.
Loodan, et kohtume varsti jälle.