Eile oli üks selliseid päevi, kui ma ise ka mõtlesin, et tahaks olla uuesti laps. Sest nagu näha, lastel pole palju vaja, et olla rõõmus. Meie silmis võib olla see selline väike asi aga lastel lähevad silmad särama.
Olin eile hetkeks täitsa kade noh
Selline tunne, et lumetulekuga saabusid ühtäkki lastele jõulud. Mis sa teed kui lumi on ikka nii kutsuv ning tekitab nii suurt elevust.
Kohe kui me Pauliga memme juurest koju jõudsime, teatasid lapsed, et nad lähevad välja. See on selline asi, mis teeb lapsevanemal meele ikkagi heaks🙊
Ja nad olidki päev otsa väljas. Käisid küll vahel toas söömas ja riideid välja vahetamas. Õnneks leidsin üles oma ühe talveasjade koti, mis mul oli kadunud, sealt sain kätte varumütsid-ja kindad.
Siis jäingi mõtlema, et meie lastel, ilmselt ka paljudel lastel eriti maal elavatel lastel, on ikka suur vabadus minna õue ja tunda seda suurt rõõmu.
Elagu lapsepõlv, ma ütlen!
Ja täna kui ma Anu auto peale võtsime ja ma enne tööle jõudmist jõudsime rääkida ka minu sellest suvepäevadest, siis selgus, et tal on selleks paberid olemas ja ta hea meelega lööks kenasti kampa🐄
Olin jõudnud ise ka vaadata aga alles veebruaris pannakse need koolituseajad paika. Mõte on olemas. Ja miks mitte?!