Ei ole surnud! Täitsa elus. Kuigi vahel küll mõtlen, et nüüd annan otsad, läheb hetked mööda ja siis tunnen jälle ja vot niimoodi ma vaikselt elangi. Ahnitsen endale muudkui kohustusi juurde, toimetan siin-seal ja lõpuks ei saagi aru, kus ma mingil hetkel olema pean või mida ma olen lubanud sellele ja tollele inimesele. Ei mingit süsteemi. Selline kaos. Minu kaos.
Mis ma teinud olen?
Kõige õigem oleks õelda, et sõitnud. Sõitnud ühest Eesti otsast teise ja nädalas nii mitu korda. Kõige õnnelikumaks teeb mind selle asja juures see, et minu lapsed saavad veeta aega minu emaga. Ehk siis kaugel elav vanaema ei tundudki ühel hetkel enam nii kaugel olevat . Tallinnas olen hakanud sõitma- iga kord hoian hinge kinni ja liuglen koos Wazega! Kalev Cramo mängudele olen jõunud, koos lastega ja ilma lasteta. Lasteta sõitimine on selline hoopis teine tera. Aeg läheb kiiresti, ei ole neid üleliigseid ning tüütuid tanklapeatusi ja muusikat saab vabalt kuulata. Ilma igasuguse jorinata. Või tausta mürata.
Nüüd hakkavad finaalmängud ja ma pean veetma just need hetked tantsides. Plaanid olid suured. Veerand-ja poolfinaalidele jõudsin päris palju ja kui nüüd päris finaalmängud, siis noh.. ei jõua. Fännid juba tegidki nalja, et järgmisel hooajal näeme kui ma viimasel mängul käisin. Ma ikka tahaks uskuda, et tuleb rohkem kui kolm mängu ning ka minul oleks võimalus kogeda seda finaalseeriat ilu ja valu.
TÄHELEPANU!
PRAEGUSED KALE CRAMO FÄNNID JA TULEVASED- TEIL ON VÕIMALUS SÕITA TARTUSSE KOOS MAAILMA PARIMATE FÄNNIDEGA! HAARA KINNI SELLEST VÕIMALUSEST JA TOOME VÕIDU KOJU! Võta fännklubiga ühendust ja pane end kirja ära! Egas buss ei ole kummist. Veel!
Tasuta reklaamminutid. Aitäh tähelepanu eest.
Kui korvpalli hooaeg hakkab läbi saama, siis tantsu hooaeg võtab tuure üles ja ma lausa kardan seda suve. Sest praegu on mul pudru ja kapsad. Üritusi on korraga nii palju ja maruraske on jälgijda. Minuga on ka sedapsi, et ma ei jõua kõike seda infot endasse imeda ja mõned asjad tulevad nagu üllatusena. Iga päev teen üllatunud näö pähe ja mõtlen, kuidas sellest takistuskivist üle saada. Orgunnimine ja logistika ongi hetkel minu A j O.
Võtsin hetke kirjutada.
Loodatevasti peatse kirjutamisteni!