Uuh, lõpuks ometi remondi lainel. Tegelikult oleks pidanud tegema seda ammu aga alati oli asi raha puudumises, sest kui autoremondid ja ootamatused võtavad hingetuks, siis on raske leida seda raha, millega remonti teha. Lükkasin edasi seni kuni ühel õhtul avastasime midagi nii hullu, et olin valmis terve kuu ainult kartulit sööma. Ehk siis vanad ja uued juhtmed ei sobi kokku. Sellega on kõik õeldud.
Alustasime ikkagi toa tühjaks tassimisega. Juba esimesel õhtul olin vaikselt hullumas, sest olen kasvanud üles majas, kus oli ja uskuge mind, siiamaani on asju igal pool ja ruumi üldse pole.
Neelasin oma tunded alla ja läksime edasi! Asi polnud hetkel minus, vaid lastes.
Ühel hetkel tundus, et võtsime ühe päevaga liiga suure tüki hammustamiseks, sest kruvid hakkasid otsa saama, otsad olid ära kulumas, kõlasid erinevad hääletoonid..vähemalt ma õppisin saagima! Midagigi head. Alguses ei saanud üldse aru, kuidas seda täpselt hoida tuleb.
Ilma laste isata ja parima sõbrata poleks mul midagi tehtud. Aitäh!!! Võib-olla natukene.
Me esimese päevaga jõudsime teha ära Paul Herberti toa ja August Villemi toa, Herta Hermiine toale tuleb ühele poole ikka raamistik ära teha. Tema saab kõige suurema toa ja kahe aknaga.
Kella kuueks lõpetasime ära, sest nurgad hakkasid otsa saama ja minule hingas trenniaeg kuklasse. Mega väss oli.
Täna võtsin julguse kokku ja tellisin ära kipsplaadid. See on ikka uskumatu kui kallis see remont on. Pole õieti alustadagi jõudnud aga mul on juba tunne, et silmust tõmmatakse aina pingumale.
Reedeks peaks jõudma kohale 31 kipsplaati ja asume uuesti asja kallale. Täiskäigul edasi.
Hetkel oleme omadega siinmaal. Käisin täna uut netikaablit toomas ja ütleme, et pingutasin 30 meetriga veidi üle.
Praegu on kulunud puhtalt materjali peale üle 600, kruvid olid juba üks kuu Lätist ära ostetud. Ja plaadid jõuavad varsti.