Päris tihti juhtub nii, et mitte kunagi ei tea seda, kuidas päev üks või teine päev lõppeda võib ja nii vist ongi. Kui mõtled, et teed seda ja toda aga avastad lõpuks hoopis midagi kolmandat tegemast. Või jõuad hoopis kuskile mujale.
Kuid tundub jälle, et kõik kuidagi on määratud. Läheb nii nagu minema peab ja selle vastu ei saa väga midagi teha.
Lõpuks on kõik pudru ja kapsad. Nagu vist hetkel minu elu. Emotsioone on palju, kärsitust on palju ehk seda pean ma vaikselt kuidagi ikkagi maha tõmbama. Aegajalt ei teadvusta seda, et kõike ei saa nüüd ja kohe. Mõnikord tuleb olla kannatlik. Vanust peaks nagu olema🙄
Paganama lihtne on panna lapsi enda lemmik värve kandma. Aina rohkem leiab nende kapist rohekat tooni, sinepikollast ja kirsipunast tooni.
Ja ma tegin täna ühe oma kauaaegse unistuse teoks. Ma käisin ujumas ja seda septembri lõpus. Okei, esimest korda ikka kastsime end siiski märjaks aga see oli ikka nii kuradima äge. Lausa nii äge, et üritame hakata regulaarselt käima. Selliste hullude mõtetega peab ikka tase olema, sest kui peaksid leidma endale mõttekaaslase, siis on juba pekkis, sest sa tead, et sul pole enam tagasiteed😃
Engli järv on minu teine lemmik järv. See on suviti meile nagu teine kodu. Kuid Kirilumäe järve matkarajale ei saa kuidagi vastu 💗