Just tänasel päeval täitus minul 2 aastat haiglas töötamisest ja iroonilisel kombel istun ma hetkel hoopis teises kohas, teises valdkonnas ja tundub, et võin olla rahul. Alguses on ikka päris hirmutav kuid ma usun,et varsti tunnen siin end üsna hästi. Loodan, et mitte liiga mugavalt😄
See kuu veel toimetan kahe koha peal ja juba kuu lõpus on mul viimane päev haiglas. Kuna ma tõesti lähen ära sealt sooja südamega, kedagi persse arvatavasti ei saada ja võib-olla lähen veel kunagi tagasi. Ukse jätan igaljuhul avatuks. Kunagi keegi ei tea, mis üllatusi elu meile pakub. Kahju on ikka!
Ja mis puudutab taluelu..vahel olen küll mõelnud, et milleks kõike seda vaeva, aega ja raha panustada aga teisel hetkel saan ma aru, et ma ei suudaks elada enam teistsugust elu. Mõeldamatu. Kui täitsa ausalt rääkida, siis elu ilma Bettyta poleks vist võimalik. Ma võin muidugi nautida rohkem seda linnaelu kuid hommikul ma alustan laudast ja õhtul lõpetan.
Muidu on ikka selline üksluine eluke. Töö-kodu-töö-trennid-kodu. Sellises tempos ma hetkel elangi.
