Paljud on küsinud,kuidas me kahe väiksega hakkame saame?Ma ei ole veel seni osanud midagi vastata.Mõni päev on täitsa hea,mõni päev on tunne,et tahaks juukseid peast kiskuda ja majast välja joosta.Ehk siis,oskan sellele küsimusele vastata alles kahe aasta pärast,kui see kõige raskem periood on möödas!Hetkel tuleb lihtsalt vastu pidada.Alla vanduda ei tohi.Ja ilmselt loksub(loodame,et hakkab loksuma)kõik oma kohale.

Mu meele teeb rõõmsamaks ka see teadmine,et meil on olemas inimesed,kes on meile toeks!Siinkohal tahan tervitada oma imetabaseid sõpru!