Me kõik teame, kui raske on Lunaga jalutamas käia. Mitte koguaeg, aga tema käitumine sõltub enamjaolt tema tujudest ning tal on neid palju. Aga täna kõndis ta vabatahtlikult kõrval ja seda ilma rihmata, isegi jooksu ei pannud, vaatamata tema ülemeeliku iseloomule. Tuppa saamine läks ka täna nii ladusalt nagu tegemist polekski meie koeraga. Varem pidin teda pool tundi taga ajama, enne kui ta tuppa otsustas üldse tulla.
Nüüd jääb loota, et ta on ka homme hommikul nii koostöödaldis nagu ta täna on.