Mul on maailma armsamad sõbrannad, päriselt.

Mul on isegi kahju sellest,et pole jõudnud siia kirjutada ilmselt mu elu ühest armsamast õhtust. mille mu sõbrannad mulle korraldasid.

Ma pikka juttu kirjutama ei hakka, seega teen lühidalt

esimene ülesanne: Mind viidi keset Pirogovi platsi, potsatati maha istuma ja anti kätte mulle igast manti, millest pidin \”meisterdama\” küpsisetordi. Tüdrukud olid absoluutselt kõige peale mõelnud. Samal ajal kui ma tordiga mässasin, asusid kaks neidu mu juuste kallale ja punusid mulle mingi pitspaela juustesse, sinna lisandus veel mingi huinjaa, millele ma nimestust anda ei oska. Mingi juukseehe?. Lõpuks kui mul tort valmis, pidin ma selle meessoost inimestele maha müüma. Aega küll võttis, aga lõpuks saime me sellest tordist lahti

teine ülesanne: Samal ajal kui ma torditükke müüsin, pandi mind treppidest kõndima ja iga jumala trepiastme juures pidin ma lausuma\” Põhjuseid\” miks ma abiellun Hendrik Pettaiga. No ütleme, ma jäin juba esimeste astmete juures hätta, sest noh, pea oli kuidagi tühi ja osad põhjused nö olid minu jaoks veidi imalad. Suure hädaga sain ma hakkama, isegi sõbrannad tulid mulle appi. Sest muidu oleksime sinna jäänud ilmselt terveks õhtupoolikuks

kolmas ülesanne: Läksime parklasse, istusime autosse ja tüdrukud sõidutasid mind Tamme staadionile. Kuna nad hoidsid neid ülesandeid ikka väga kiivalt, siis mul polnud õrna aimu ka, mida me kurat Tamme staadionil tegema hakkama. Kui majja sisenesime, võttis meid vastu üks armas naisterahvas, kellega koos läksime kuskile riietusruumi,vahetasime riided ning suundusime stripaeroobikasse. See oli sitaks lahe. Lõpuks väsisin ma ära, aga tüdrukud olid sellest sillas.

Neljandaks ülesandeks sõidutati mind tähtverre, kuskile emajõe äärde.Mu imelised sõbrannad korraldasid maailma armsama pikniku. Selle kirjeldamiseks sõnad puuduvad

 

 

Nüüd siis  ka veidikene ülesandest: Eelmisel päeval saadeti mu tulevasele abikaasale küsimused, minu,tema enda kui ka meie kohta. Seega pidi ta selle ära täitma ja mitte mulle näitama. Kuigi uudishimu oli selleks ajaks juba nii nii suur. Aga need vastused, Hendrik suutis selle arvamise mulle niivõrd raskeks teha,et olin õhtu lõpuks täitsa purjakil.Nimelt, pidin iga kord karistusshoti võtma, kui ma valesti vastasin. Ma julgen pakkuda, et oli üle 20ne shoti.

Järgmiseks pidin ma pruudivannet lausuma ja allkirjastama.

Ning viimaseks ülesandeks pidin ma oma endised noormehed taevasse lennutama, koos hiinalaternaga. Pidin iga nime taha ka loo rääkima. Õnneks neid lugusi oli vähe, kõigest viis, muidu oleks see asi väga pikale veninud. Aga mulle tohutult meeldis see mõte

Aitäh teile, mu armsad tüdruksõbrad, sest see õhtu oli tõesti väga väga eriline ja mõnus.