Ma olen nii rahul endaga. Alustasin kolm päeva tagasi missiooni,et Paul hakkaks õppima uuesti iseseisvalt magama jäämist.Alustasin tegelikult sellega umbes viis kuud tagasi, aga siis jäi Paul Herbert haigeks ja keeras kõik kihva. Nüüdseks ongi ta juba kuid maganud kaisus või oleme sunnitund passima tunde ta kõrval,enne kui ta otsustas magama jääda!
Üleeile õhtu oli täiesti masendav ja mul oli valus kuulata lapse röökimist.Tegin ta toa võimalikult pimedaks,lutt suhu ja pikali. Pidin ikka mitmeid kordi käima teda rahustamas. Rahunes maha, panin uuesti pikali ja ise lahkusin toast. Esimene kord kulus alla tunni.
Täna on juba kolmas päev, ning päevaunne jäi ta umbes viie minutiga. Natukene tegi häält, aga magas.Järjepidevus viib sihile.Kuna ma olen väga kangekaelse ja jonniva iseloomuga-siis mina nii kergelt juba alla ei anna.
Nüüd mõtlesingi välja, et teise lapse panen kohe lastetuppa ning teen esimesest päevast juba päevakava.
Ennetamaks röökimist ja unetuid öid! Muidugi ka peavalu!
Ausalt ka, ma olen hullult õnnelik. Sest te ei kujuta ette, kui palju võttis iga päev aega Pauli magama panemine. Ning ma ei uskunud,et ta selle nii kiiresti omaks võtab. Tegelikult ma ei uskunud üldse,et see võiks nii hilises eas õnnestuda!

ahjaa, otsime lätist maailma halvima kvaliteediga kõrvaklapid. Samahästi oleksin võinud kohe raha maha visata. Ja kõige kurvem,see rikub ära kõik lood, mida tahaksin mp3st kuulata.Ja mängib nii niii vaikselt.