Mu härra lasi mind kenasti arvutisse,et ma saaksin blogida.Tegelikult avastasin seda,et,mul polegi reaalselt milleski kirjutada,sest kõik päevad on nii tavalised ja rutiinsed.Noh,paaril viimasel päeval on jälle mu kinnistu teemas, aga ma ei jaksa enam sellest jahuda.Ma olen pettunud paljudes inimestes.Tahaks lihtsalt kuvalda virutada.

Ainult Paul suudab muuta kõik mu tusased päevad ilusaks.Sest ta on nii nii nunnu.Ausalt,ta on uskumatult armas ja elurõõmus.Vahel küll joriseb ning endiselt ei mõista magada,aga ma olen talle selle andestanud.Mis mul muud teha,kui tuleb olukorrga leppida.Kui on vaja ärgata öösel rohkem kui neli korda,siis on vaja.

Ahjaa,neljapäeval lähme me Paulile tegema tema esimest pildiga dokumenti,et saaks ku lõpus temaga rootsi minna.