Poiss,kes vajab sõjaväekorda

Eile sai meile selgeks,et see poiss vajab stabiilsust ja kindlalt rutiini.Ilma selleta on kõik mokas.Täpselt nagu eile, päevaund tegi tund aega,õhtupoole vajus ära,magas natukene ning päris ööunne ei jäänud ta enam niipea.Naeris ja nuttis,seda kõike vahelduva eduga.Viisin teda mitu korda voodisse.Tõin peagi tagasi.Lõpuks hakkas lollitama.Vähemalt saime ta enne ühteteist magama,ühel õhtul jäi ta alles pool 2 öösel magama.Sel päeval tegi ta lõunaund pea 3,5 tundi,mis rikkus tema tavalise rutiini ära.Ma lihtsalt ei suuda.Iga kord kui midagi väheke muutub,laguneb kõik koost.
Täna mõtlesin juba seda,et temaga ei jää me lähimal ajal ehk siis aasta või kaks,mitte kellegi juurde ööseks ning teeme kõik selleks,et ema tavalist rutiini mitte lõhkuda.
Ja mul on tunne,et kui ma peaksin kunagi poisile unerohtu andma, isegi siis ta ei magaks korralikult.Hiljuti oli üks öö,kus ta magas õhtust hommikuni,ja seda poole aasta sees.See ei ole normaalne.
Ma iga päev loodan kogu oma südamega,et magaks vähemalt teine laps.Loota ja unistada ju võib.

Praegune rutiin.
*Kell seitse ärkab.Vahel ärkab pool seitse,vahel pool kaheksa,vahel kell kuus.
*sööb ja joob*mämgib*jaurab*joriseb*
*peale kümmet natukeseks välja
*pool kaksteist päevaunne
*kell kaks päeval äratus,söögiaeg
*õue
*umbes neljast poole kaheksani,mässab,jookseb-tegeleb oma asjadega,millesse olen kaasatud ka mina.Õhtuood
*Kolmveerand kaheksa sööb õhtust
*tilu-lilu
*veerand üheksa aeg on hammaste pesu ja magama sättimine
*pool üheksa raadio mängima ja tuled kustu.

Ja nii päevast päeva.Sest teisti ei saa.Kui ma pean linnas käima,siis üldiselt ta hommikul väljas ei käi,vähemalt pannkse ta samal ajal päevaunne.Hendrikust ei räägi.Rikub alatihti seda kellaaega.