Teate Sõbrad,ma pean teile ütlema,et ma olen ikka super õnnelik selle üle,et saan siia blogisse kirjutada just nendest asjadest,mis varem olid parooli all.Tundub,et mu elu on just rahulikumaks muutumas,sest pole enam neid pingeid,mis oli,kui hendriku õed seda lugeda said.Sest nad moonutasid tekste ja Hendriku ema kõrvu jõudis täiesti teistsugune jutt.Aga see selleks,sest see on ju minevik!
Aitäh teile,kes te mul olete.Aitäh,et loete mu blogi ja elate mulle kaasa:)
Hursti panin ma selle pärast,et nad on nii kuradima mõnuasd
Niiiiii hea kuulda,et sul hingerahu antud!! :***
😉
Jaaa.See on lausa nauding,sest ma ei pea enam ühegi asja pärast muretsema.Ja mis veel parem-nad ei tea,mida ma mõtlen ja mida ma teen(niipalju saavad teada kui hendriku ema oskab õelda)aga rohkemat mitte.Ma üritan ka hendriku emale nii vähe asju rääkida kui vaja.Kuna nad olid mu igapäevased blogikülastajad,siis ma loodan,et nad surevad igavusse,sest intriige enam minu najal kütta ei saa.:)