Meil tekkis üks arutelu sõprade ringis, et minu blogi/instagrammi sisu pole enam see, mis oli aastaid tagasi.
See oli kuidagi nii hästi ajastatud, et võtsin seda kui head nõuannet kuigi alguses küsisin küll, et mis nokid?
Inimesed muutuvad. Ma ei ütle, et olen endiselt nii öko inimene aga mingitele asjadele olen ikka truuks jäänud. Pesu pesemine. Null keemiat kõik need aastad. Mul on ka kodus kasutusel klaasist karbid/potsikud, paberkotid/riidekotid, kaasakantavad termosed( vältimaks topside ostmist) ja no muidugi taaskasutus. See on endiselt minu top 1.
Ma ise võin rahule jääda.
Ma ei teagi, kui paljud on mind hakanud jälgima just ökoteema pärast. Alguses ikkagi kuid nagu mulle meeldib õelda ajad muutuvad! Inimesed muutuvad, inimeste soovid muutuvad. Kui see enam inimest ei kõneta, siis vaevalt ta endiselt mu instagrammi kontol istuks. Võib olla kah, ei või kindlalt väita.
Üks variant, mis ette rebis -Maaelu. Päris elu.
Olen hakanud vaikselt veel rohkem reaalsust näitama ja ilmselt on mul selle teemaga mingi filter vahel, sest vaevalt keegi tahaks näha hane tapatalguid, puhastamisest saan ma kuidagi veel aru. Mulle lihtsalt tundub, et osad inimesed elavad mingi mulli sees ja pole minu asi neid maapeale tuua🫣
Jäta nii nagu on.
Mulle isiklikult sobib see kõige paremini. Teen kõike jooksvalt ja spontaanselt. On sitavedu, on korvpall, rahvatants, lapsed, loomad, elu..eks mu instagrammi konto ongi sama kaootiline kui mina! Lepi sellega või ära lepi.
Minu puhul on ka see, et mind ei saa sundida. Ma ei suudaks kunagi vist nii, et suunamudija oleks minu töö, sest kui ma ikka ei taha jagada/reklaamida/tutvustada- siis ma ei tee seda. Või kui peakski tegema, siis te arvatavasti saaksite aru, et kuskil on kala sees.
Pakuti ka välja, et inimesed tahaksid näha aka nädalast söögikorvi, söögitegemist..teate mul sellega ka veidi naljakas asi, ma ei leia sellist aega. Alatihti sõidan ajaga võidu või teen süüa ka ülikiiresti, et saaksin edasi tormata. See lihtsalt pole minu jaoks reaalne. Või näidata oma igapäeva elu nii toas kui väljas..
Lastega on sedapsi, et poisid väga kaamera ette ei tule, Herta Hermiine hakkaks lõpuks väga eputama.
Outfittide sobivust ka ei suuda üles storytada, tegelikult on mul pohlad, minu jaoks on oluline riiete mugavus. Ja kui olengi teinud vale valiku, siis terve päev ei tunne end hästi nendes riietes😆
Vot, sellised mõtted.
Ahjaa, musta pesu pesemine.
Enda meelest ma pole väga musta pesu pestud, sest ma ei elatu draamadest ning tegelikult olen jaganud enda asju. Mitte kellegi teise. Ainult neid, mis mind puudutavad. Mul oleks nii palju veel jagada aga lihtsalt draamade tekitamine pole päris minu tass teed..või on pigem asi selles, et mul on elu. Elu, milles püüan ise ellu jääda.