Folk oli täpselt nii hea, kui heaks ma seda ise tegin. Kõik oli tegelikult superluks, peaaegu. Folgieluolumelu oli meelas, peatänav oli ummistatud, rahvast tuli nii uksest kui aknast, lavaesised täitusid silmapilkselt, kontserdid olid rohkem kui head. Päevas tegime me umbes 150 tuhat sammu, sest lavad olid endiselt teineteisest niivõrd kaugel. Mõeldes nüüd merelava ja metsalava vahelist kaugust, siis ütleksin, et pidi ikka tahtmist olema! Õhtud möödusid meil täiskuu saatel.Teisel päeval oli sai kahekordistatud esimese päeva folgielumelu!. Kolmandat päeva ma ei näinud, tulime tulema. Mina võtsin suuna Vastseliina poole, nii muuseas hääletasin ühest eestimaa otsast teise, seda kõige otsesemas mõttes. Igatsus tegi (lihtsalt) töö. Kuid ma ei kahetse seda otsust, sest eilse õhtu oleks ma tahtnud tõepoolest pausi peale panna!  Oh seda armastust, kuhjaga õnne ning pilvedes hõljumist.